Refereering ja parafraas

Kogu referaat koosnebki tavaliselt refereeringust ehk autori sõnade edasiandmisest vabas vormis, kuid mõte peab jääma samaks. Kui ei taha/tohi teksti väga kokku suruda, siis kasutatakse parafraseerimist ehk autori sõnastuse ümbersõnastust samas järjekorras.

 

 

Autori tekst (MICHAEL BRIGHT'i raamatust "1001 looduse imet, mida elu jooksul peab nägema" lk 412):

 

Catania linnast kirde poole jääval Sitsiilia saare idarannikul paikneb Etna - Euroopa kõrgeim tegutsev vulkaan. Mägi on äärmiselt noor, vaid miljon aastat vana, ent oma nooruse teeb ta tasa plahvatusliku loomuga  - viimase poole miljoni aasta jooksul on Etna pidevalt pursanud. Tegemist on tohutult suure mäega, mis katab Londoni linnast suurema maa-ala ning kõrgub terve saare kohal. 

 

Parafraas:

 

Etna on Sitsiilia saarel paiknev Euroopa kõrgeim tegutsev vulkaan. Etna vulkaan jääb Catania linnast kiresse ja paikneb saare idarannikul. Etna vanuseks on ainult miljon aastat ning see on vukaanile väga noor vanus. Noorus annab Etna mäele plahvatusliku aktiivsuse. Viimased pool miljonit aastat on ta tihedalt pursanud. Etna ulatub kõrgusesse kogu saare kohal ning tema suurus ületab Londoni linna pindala. (Bright 2006: 412) või (Bright, 2006)

Refereering:

Etna on noor aktiivne vulkaan Sitsiilia idarannikul, mis on kõrgeim tegevvulkaan Euroopas. Etna on pindalat väga suur mägi, mis ületab suuruselt Londoni pindala. (Bright 2006: 412) või  (Bright, 2006)

 

Kasutatud kirjandusse tuleb selle raamatu kohta viide teha nii:

Bright, M. 2006. 1001 looduse imet, mida elu jooksul peab nägema. Tallinn: Varrak.

 

Näide parafraasist - lõigu tekst on mitmest raamatust võetud

 

Autori tekstid

1. DORLING KINDERSLEY raamatust "Illustreeritud lasteentsüklopeedia" lk 610:

Aastal 79 purskas tänapäeva Itaalias asuv vulkaan Vesuuv ja mattis tollase Rooma riigi linna Pompeji ja selle elanikud paksu kuuma tuhakihi alla. Tänaseks on arheoloogid Pompeji välja kaevanud. Tuha seest leiti ka ohvrite kehadest jäänud õõnsusi. Viimati purskas Vesuuv 1944. a ja võib seda teha jälle mis tahes ajal.

 

2. 

KEN RUBIN'i raamatust "Vulkaanid ja maavärinad" lk 42, 43:

Peaaegu kaks tuhat aastat tagasi hakkas Vesuuv Itaalias purskama ning hävitas Pompei ja Herculaneumi linnad. Purse algas hiiglasliku tuhasambaga, mis kõrrgele taevasse tõusis. Järgmisel päeval järgnes sellele põroklastiline vool, mis on tuntud selle poolest, et mattis kaks linna ja tappis suure hulga linnaelanikke, kes põgenema ei pääsenud. Sajanditeks tuha alla peidetud linnad avastati uuesti 17. sajani alguses, mis andis nüüd maailmale arheoloogilisi aardeid ja üksikasjaliku ettekujutuse sellest, kuidas inimesed Vana-Roomas elasid.

 

Parafraas:

Tänapäeva Itaalias Pompeji linna lähedal asuv vulkaan Vesuuv purskas 79. aastal nii jõuliselt, et tappis sealsed elanikud ja mattis linna (Kinersley 2000: 610). Linn taasavastati 17. sajandi alguses, mille kaudu nüüd teatakse, kuidas Vana-Roomas elati (Rubin 2008: 42). Pompeji linn kaevati arheoloogide poolt välja, kus tuhast leiti õõnsusi, mis kuulusid hukkunutele (Kinersley 2000: 610). 

 

Kui refereeringus kasutati tervet lõiku ühest allikast, siis sulud koos viitaga on pärast punkti. Kui refereeriti ühest kohast ainult ühte lausest, siis on sulud koos viitega enne punkti.

 

Sulud viitega pärast punkti ehk kogu lõik on refereeritud ühest allikast:

 

Etna on Sitsiilia saarel paiknev Euroopa kõrgeim tegutsev vulkaan. Etna vulkaan jääb Catania linnast kiresse ja paikneb saare idarannikul. Etna vanuseks on ainult miljon aastat ning see on vukaanile väga noor vanus. Noorus annab Etna mäele plahvatusliku aktiivsuse. Viimased pool miljonit aastat on ta tihedalt pursanud. Etna ulatub kõrgusesse kogu saare kohal ning tema suurus ületab Londoni linna pindala. (Bright 2006: 412)

 

Sulud viitega enne punkti ehk üks lause on refereeritud ühest allikast ja järgmine teisest:

 

Tänapäeva Itaalias Pompeji linna lähedal asuv vulkaan Vesuuv purskas 79. aastal nii jõuliselt, et tappis sealsed elanikud ja mattis linna (Kinersley 2000: 610). Linn taasavastati 17. sajandi alguses, mille kaudu nüüd teatakse, kuidas Vana-Roomas elati (Rubin 2008: 42). Pompeji linn kaevati arheoloogide poolt välja, kus tuhast leiti õõnsusi, mis kuulusid hukkunutele (Kinersley 2000: 610).